Mis on GESTALT

Gestaltpsühhoteraapia teaduspõhisus

Gestaltpsühhoteraapia on kogemuslik ja muutused leiavad sageli aset äratundmise ja avastuste kaudu. Kuna usaldatakse protsessi ja ollakse avatud kõigele, mis hetkes juhtub, võib tekkida mulje, et teraapiaprotsessis toimuv on juhuslik ja kontrollimatu. Gestaltpsühhoteraapia on eksistentsialistlik ja holistlik teraapia, mis tähendab, et ravitakse kogu inimese isiksust ja olemust, eluviisi – inimest nähakse kui tervikut, koos oma "väljaga" – suhted, elukeskkond, isiklik ajalugu, väärtushinnangud jpm. Kuna ei ravita vaid ühte osa inimesest, vaid kogu "süsteemi", võib tekkida küsimus teraapia piiridest või laialivalguvusest. Gestaltpsühhoteraapia praktiseerijale on sellised küsimused selged ja vastused olemas. Et need vastused oleks kättesaadavad ka huvilisele väljaspool eriala, on gestaltpsühhoteraapia mõju ja toimimise kohta tehtud teadusuuringuid.

​

Mida see teaduspõhisus täpsemalt endast kujutab?

Eestis on teaduspõhisuse tunnuskoodiks saanud Kognitiivkäitumuslik teraapia (KKT).

Paraku on see suund tegelikult teaduslikult nõrgalt ja tendentslikult tõendatud. Esimesest põhjalikust NIMH depressiooni uuringust (mis algas 70-ndatel ja tulemused avaldati 1989) selgus, et erinevus platseebogrupi ja KKT sekkumise saanute vahel oli vaid 1.2 punkti, mida võib kliiniliselt pidada olematuks. Uuringuid viiakse läbi ebasobivat infot välja jättes ja kontrollgruppe teadliklt valides. 

​

Mõned viited teaduspõhisuse mõistmiseks:

​

• The “Generic Model of Psychotherapy” After 25 Years: Evolution of a Research-Based Metatheory David E. Orlinsky

Selles artiklis käsitletakse lühidalt kontseptuaalset mudelit kui integreerivat metateooriat uurimistöö ja praktika jaoks ning jälgitakse selle jätkuvat kasvu, mis põhineb protsesside ja tulemuste uurimisel järgnevatel uuendustel, psühhoteraapia inimkontekstide mõtisklustel ja praegustel piirangutel psühhoteraapia uurimise valdkonnas. 

• Raamat: Klaus Grawe (2004) Psychological Therapy. 

​

Grawe uurib, mis tegelikult avaldab mõju psühhoteraapias ja ta on leidnud, et positiivne tulemus pole mitte niivõrd seotud konkreetse psühhoteraapia koolkonnaga, vaid kontaktiga terapeudi ja kliendi vahel. Autor ise on KKT terapeut, aga ta on oma raamatus kinnitanud, et Greenbergi (endine gestaltterapeut) emotsioonidel põhineva teraapia mõju on tõendatud. Grawe töötab välja üldisi psühhoteraapia mõju elemente.

​

• Gestalt Therapy Gary Yontef and Lynne Jacobs, CIPOG’s online Magazine (ka raamatus "Current Psychotherapy 11 edition"). 

Lk 21. peatükk:

Can Gestalt Therapy Be Evidence-Based?

• Evaluation: Methodology Paper of the Scientific Advisory Board on Psychotherapy According to Section 11 PsychThG (Psychotherapists Act) Prepared by Bruce E. Wampold, Ph.D. University of Wisconsin—Madison & Modum Bad Psychiatric Center, Norway 15 February 2021

​

• Bruce E. Wampold Ph.D., ABPP, is Emeritus Professor of Counseling Psychology at the University of Wisconsin—Madison, Senior Researcher at the Research Institute at Modum Bad Psychiatric Center in Vikersund, Norway,and Chief Scientist, Theravue.

​

• The Great Psychotherapy Debate: The Evidence for What Makes Psychotherapy Work (with Z. Imel, Routledge, 2015),  understanding psychotherapy from empirical, historical, and anthropological perspectives

​

Kokkuvõte: 

Tõenduspõhised raviskeemid, sealhulgas Saksa PsychThG (psühhoterapeutide seadus), annavad teatud raviviisidele eelisõiguse viisil, mis eirab psühhoteraapia toimimise teaduslikke tõendeid. Selline skeem eelistab ravimeetodeid, mille jaoks on olemas ravijuhendid, teadusuuringute rahastamine ja spetsiifilisemad ravimeetodid, jättes tähelepanuta tõsiasja, et sellised ravimeetodid pole kunagi näidanud paremust teiste, vähem struktureeritud ja rohkem suhetele orienteeritud ravimeetodite ees. Lisaks eirab teatud raviviiside rõhutamine väljakujunenud tõsiasja, et ravi muudab edukaks konkreetne psühhoterapeut. Veelgi enam, tõhusatel terapeutidel on keerukad suhteoskused, mida saab rakendada keerulises suhtlemises patsiendiga ja seetõttu eirab konkreetse ravi nimetamine teaduslikult tunnustatuks seda, kuidas psühhoteraapia tegelikult toimib. Methods Paper mainib psühhoterapeutilist suhet ja ravi tõhusust praktikas, kuid need kaalutlused on selgelt teisejärgulised kontrollitud uuringutele tehistingimustes. Veelgi enam, kontrollitud uuringud, mida rõhutatakse, ei ole kunagi andnud püsivaid tõendeid selle kohta, et üks ravi on parem teisest  või et mõni konkreetne ravi toimib väidetavate konkreetsete koostisosade tõttu. Meetodidokumendis kirjeldatud meetodite kasutamine eelistab teatud ravimeetodeid ebateaduslikult, vähendab patsientide valikuvõimalusi ning ei ole ega saagi parandada vaimse tervise teenuste kvaliteeti.

• Out of the Paris Conference: a step into exploring practice[1]based research in Gestalt therapy Vincent Béja, Gianni Francesetti, Jan Roubal and Mark Reck (2017).

• Artikkel "Where is the evidence for evidence based therapy?"