Mis on GESTALT

GESTALTPSÜHHOLOOGIA (saksakeelsest sõnast GESTALT – konfiguratsioon, kuju) on psühholoogia haru, mis tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses vastusena biheiviorismile ning pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk GESTALTIDE tajule ja HOLISTLIKULE lähenemisele.

Gestaltpsühholoogid uurisid inimese taju ja loomingulist mõtlemist, ning leidsid, et psühholoogilistele nähtustele on omane terviklikkus ja struktureeritus, et õppimine toimub avastamise kaudu äkki, mitte samm-sammult lahendusele lähemale liikudes. 

GESTALTTERAAPIA looja (1940ndatel) on legendaarne Fritz (Frederick) Perls, keda ajendasid tollal valitseva meetodi psühhoanalüüsi puudujäägid ja ravitulemuste aegavõtvus. Suurim muutus, mille ta lõi, oli KONTAKT ja DIALOOG teraapiasituatsioonis. Terapeut tuli seina tagant välja ja muutus inimlikuks inimeseks, teraapias sai oluliseks TUNNE ning SIIN ja PRAEGU asetleidev, selle asemel, et lõputult jahuda minevikus olnust või kliendi mõtetes toimuvast.  

TÄNAPÄEVAL on GESTALTPSÜHHOTERAAPIA üks psühhoteraapia suundadest, mille valivad inimesed, kes tahavad jõuda lähedale oma pärisolemusele ja ehedale minale. Piltlikult öeldes, koorida maha võltskihid, mis hoiavad meid kinni manipuleerimises ja ellujäämises, selle asemel et päriselt eheda iseeendana elada ja rõõmu tunda. Gestaltteraapias saab tähelepanu inimese tundemaailm kui eheda mina informatsiooni allikas ja säilitaja.

EESTIS on Gestaltpsühhoteraapia esindatud 1992 aastast. Eesti gestaltpsühhoterapeudid on väljaõppe saanud koostöös rahvusvahelise koolitusfirmaga Gestalt Institute of Scandinavia mis on akrediteeritud Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni ja Euroopa Gestaltteraapia Assotsiatsiooni poolt. Väljaõpe on vastav Euroopa standarditele. Loe lisa siit.

Eestis on ka toimiv  Gestaltpsühhoterapeutide Ühing (EGPÜ), mis on Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige.

 

Gestaltpsühhoteraapia teaduspõhisus

Gestaltpsühhoteraapia on kogemuslik ja muutused leiavad sageli aset äratundmise ja avastuste kaudu. Kuna usaldatakse protsessi ja ollakse avatud kõigele, mis hetkes juhtub, võib tekkida mulje, et teraapiaprotsessis toimuv on juhuslik ja kontrollimatu. Gestaltpsühhoteraapia on eksistentsialistlik ja holistlik teraapia, mis tähendab, et ravitakse kogu inimese isiksust ja olemust, eluviisi – inimest nähakse kui tervikut, koos oma "väljaga" – suhted, elukeskkond, isiklik ajalugu, väärtushinnangud jpm. Kuna ei ravita vaid ühte osa inimesest, vaid kogu "süsteemi", võib tekkida küsimus teraapia piiridest või laialivalguvusest. Gestaltpsühhoteraapia praktiseerijale on sellised küsimused selged ja vastused olemas. Et need vastused oleks kättesaadavad ka huvilisele väljaspool eriala, on gestaltpsühhoteraapia mõju ja toimimise kohta tehtud teadusuuringuid.

Mida see teaduspõhisus täpsemalt endast kujutab?


Eestis on teaduspõhisuse tunnuskoodiks saanud Kognitiivkäitumuslik teraapia (KKT).

Paraku on see suund tegelikult teaduslikult nõrgalt ja tendentslikult tõendatud. Esimesest põhjalikust NIMH depressiooni uuringust (mis algas 70-ndatel ja tulemused avaldati 1989) selgus, et erinevus platseebogrupi ja KKT sekkumise saanute vahel oli vaid 1.2 punkti, mida võib kliiniliselt pidada olematuks. Uuringuid viiakse läbi ebasobivat infot välja jättes ja kontrollgruppe teadliklt valides. 

Mõned viited teaduspõhisuse mõistmiseks:

  • The “Generic Model of Psychotherapy” After 25 Years: Evolution of a Research-Based Metatheory David E. Orlinsky


Selles artiklis käsitletakse lühidalt kontseptuaalset mudelit kui integreerivat metateooriat uurimistöö ja praktika jaoks ning jälgitakse selle jätkuvat kasvu, mis põhineb protsesside ja tulemuste uurimisel järgnevatel uuendustel, psühhoteraapia inimkontekstide mõtisklustel ja praegustel piirangutel psühhoteraapia uurimise valdkonnas. 


  • Raamat: Klaus Grawe (2004) Psychological Therapy. 

Grawe uurib, mis tegelikult avaldab mõju psühhoteraapias ja ta on leidnud, et positiivne tulemus pole mitte niivõrd seotud konkreetse psühhoteraapia koolkonnaga, vaid kontaktiga terapeudi ja kliendi vahel. Autor ise on KKT terapeut, aga ta on oma raamatus kinnitanud, et Greenbergi (endine gestaltterapeut) emotsioonidel põhineva teraapia mõju on tõendatud. Grawe töötab välja üldisi psühhoteraapia mõju elemente.

  • Gestalt Therapy Gary Yontef and Lynne Jacobs, CIPOG’s online Magazine (ka raamatus "Current Psychotherapy 11 edition"). 

Lk 21. peatükk:

Can Gestalt Therapy Be Evidence-Based?


  • Evaluation: Methodology Paper of the Scientific Advisory Board on Psychotherapy According to Section 11 PsychThG (Psychotherapists Act) Prepared by Bruce E. Wampold, Ph.D. University of Wisconsin—Madison & Modum Bad Psychiatric Center, Norway 15 February 2021

  • Bruce E. Wampold Ph.D., ABPP, is Emeritus Professor of Counseling Psychology at the University of Wisconsin—Madison, Senior Researcher at the Research Institute at Modum Bad Psychiatric Center in Vikersund, Norway,and Chief Scientist, Theravue.

  • The Great Psychotherapy Debate: The Evidence for What Makes Psychotherapy Work (with Z. Imel, Routledge, 2015),  understanding psychotherapy from empirical, historical, and anthropological perspectives

Kokkuvõte

Tõenduspõhised raviskeemid, sealhulgas Saksa PsychThG (psühhoterapeutide seadus), annavad teatud raviviisidele eelisõiguse viisil, mis eirab psühhoteraapia toimimise teaduslikke tõendeid. Selline skeem eelistab ravimeetodeid, mille jaoks on olemas ravijuhendid, teadusuuringute rahastamine ja spetsiifilisemad ravimeetodid, jättes tähelepanuta tõsiasja, et sellised ravimeetodid pole kunagi näidanud paremust teiste, vähem struktureeritud ja rohkem suhetele orienteeritud ravimeetodite ees. Lisaks eirab teatud raviviiside rõhutamine väljakujunenud tõsiasja, et ravi muudab edukaks konkreetne psühhoterapeut. Veelgi enam, tõhusatel terapeutidel on keerukad suhteoskused, mida saab rakendada keerulises suhtlemises patsiendiga ja seetõttu eirab konkreetse ravi nimetamine teaduslikult tunnustatuks seda, kuidas psühhoteraapia tegelikult toimib. Methods Paper mainib psühhoterapeutilist suhet ja ravi tõhusust praktikas, kuid need kaalutlused on selgelt teisejärgulised kontrollitud uuringutele tehistingimustes. Veelgi enam, kontrollitud uuringud, mida rõhutatakse, ei ole kunagi andnud püsivaid tõendeid selle kohta, et üks ravi on parem teisest  või et mõni konkreetne ravi toimib väidetavate konkreetsete koostisosade tõttu. Meetodidokumendis kirjeldatud meetodite kasutamine eelistab teatud ravimeetodeid ebateaduslikult, vähendab patsientide valikuvõimalusi ning ei ole ega saagi parandada vaimse tervise teenuste kvaliteeti.


  • Out of the Paris Conference: a step into exploring practice[1]based research in Gestalt therapy Vincent Béja, Gianni Francesetti, Jan Roubal and Mark Reck (2017).


 
Classroom Furnitures

Õnn pole kuskil mujal kui siin, mitte kunagi tulevikus, vaid praegu.

Walt Whitman