| en | et |      
Gestaltpsühhoteraapiast Milleks psühhoteraapia?

Milleks psühhoteraapia?

Psühhoteraapiale sarnaseid tegevusi on pea igas ühiskonnas olemas olnud iidsetest aegadest peale. Tänapäeval tullakse psühhoteraapiasse enamasti siis, kui vaevavad või huvitavad inimsuhted, toimetulek ja kontroll oma elu üle, enesehinnang vms. Teraapiakogemus annab parema enesemõistmise, mugavustunde emotsioonide väljendamisel, vastutustunde oma elu eest, tavaliselt paranevad ka enesehinnang ja suhtlemisoskus ning kasvab üldine lootusrikkus.

Gestaltteraapias lähtutakse sellest, et inimene püüdleb terviklikkuse ehk mõtlemise, tundmise ja käitumise integratsiooni poole. Rõhuasetus on kogemuse konkreetsetel või sümboolsetel aspektidel (emotsioonidel, kehalistel aistingutel, tunnetel, kujutlusel, fantaasial) ning sellel, kuidas inimesel pole õnnestunud anda neile adekvaatset väljendust teadlikkuses ja käitumises.

Klient on ise oma kogemuste ekspert, ta on võimeline ise ära tundma, kuidas tema varasemad mõjutused on seotud tema praeguste raskustega. Terapeut ei tõlgenda klienti, vaid aitab tal tähendusi kujundada, et ta saaks ise tõlgendada. Seega on kliendi enda avastamine ja valikuprotsess olulisem kui terapeudi poolne tõlgendamine või juhendamine. Teraapias töötatakse läbi mineviku lõpetamata ülesandeid, mis takistavad praegust elamist. Püütakse oma energia tasakaalustamise kaudu saavutada või taastada psühholoogilist heaolu läbi loova eneseväljenduse, keskendudes vahetule kogemusele. Teadlikkus olevikuhetke kogemustest aitab võtta vastutust ning otsida enam sisemist kui välist toetust.

Lisaks gestaltteraapiale on Eestis esindatud ka kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, süsteemne pereteraapia, psühhodraama ja analüütilis-dünaamilised psühhoteraapiad. 
Et suuremad psühhoteraapia voolud on näiliselt üsna erinevad, võib tekkida küsimus, milline on see “õige” teraapia. Kogenud psühhoterapeutide arvates on psühhoteraapia õnnestumises siiski olulisemad mitte erinevatest suunitlustest tulenevad tehnikad, vaid inimesed, kes selles protsessis osalevad; ehk nagu ütleb üks määratlusi psühhoteraapia kohta: see on protsess kahe inimese vahel, kes võitlevad elus- olemisega selles maailmas praegusel hetkel. Mõlemad seisavad selle eluvõitlusega silmitsi, kuid neist ühe (kliendi) huvid ja vajadused on selles protsessis igas mõttes eelistatud. Psühhoteraapias püütakse kliendile näidata neid viise, kuidas ta väldib täisverelist elamist. Töötatakse selle nimel, et klient teeks valikuid, mis oleksid nii teadlikud kui ka võimalikud (J. F. T. Bugental).

Allikas: Põldsepp I (2004). Maamärk 1: Gestaltteraapia Eestis.

Saurus CMS @ Veebimajutus.ee