+372 5051505

©2019 by Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing.

Fall Foliage

Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing

 

Tere tulemast!

Tere tulemast Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühingu (EGPÜ) kodulehele. Siia on koondatud teave meie tegevuse, praktiseerivate gestaltpsühhoterapeutide ning väljaõppes osalevate tudengite kohta.

EGPÜ eesmärk on ühendada Eestis gestaltpsühhoteraapia valdkonnas tegutsevaid psühhoterapeute ja edendada gestaltpsühhoteraapiat.

Ühingu põhitegevus on

  1. gestaltpsühhoterapeutide haridusliku ettevalmistuse, kvalifikatsiooni ja litsentseerimise aluseks olevate juhendite ning dokumentatsiooni väljatöötamine;

  2. liikmete erialase pädevuse hindamine, litsentsi väljastamine, uuendamine ja kehtetuks tunnistamine;

  3. liikmete huvide esindamine Eesti ja Euroopa Liidu erisuguseid psühhoteraapiaid ühendavates katusorganisatsioonides;

  4. gestaltpsühhoteraapia arendamine, koolituste, seminaride, õpiringide jms korraldamine.

 

Tõenduspõhine lähenemine

Toetus, mis loob tee arengule

Milleks psühhoteraapia?

Psühhoteraapiale sarnaseid tegevusi on pea igas ühiskonnas olemas olnud iidsetest aegadest peale. Tänapäeval tullakse psühhoteraapiasse enamasti siis, kui vaevavad või huvitavad inimsuhted, toimetulek ja kontroll oma elu üle, enesehinnang vms. Teraapiakogemus annab parema enesemõistmise, mugavustunde emotsioonide väljendamisel, vastutustunde oma elu eest, tavaliselt paranevad ka enesehinnang ja suhtlemisoskus ning kasvab üldine lootusrikkus.

Gestaltteraapias lähtutakse sellest, et inimene püüdleb terviklikkuse ehk mõtlemise, tundmise ja käitumise integratsiooni poole. Rõhuasetus on kogemuse konkreetsetel või sümboolsetel aspektidel (emotsioonidel, kehalistel aistingutel, tunnetel, kujutlusel, fantaasial) ning sellel, kuidas inimesel pole õnnestunud anda neile adekvaatset väljendust teadlikkuses ja käitumises.

Klient on ise oma kogemuste ekspert, ta on võimeline ise ära tundma, kuidas tema varasemad mõjutused on seotud tema praeguste raskustega. Terapeut ei tõlgenda klienti, vaid aitab tal tähendusi kujundada, et ta saaks ise tõlgendada. Seega on kliendi enda avastamine ja valikuprotsess olulisem kui terapeudi poolne tõlgendamine või juhendamine. Teraapias töötatakse läbi mineviku lõpetamata ülesandeid, mis takistavad praegust elamist. Püütakse oma energia tasakaalustamise kaudu saavutada või taastada psühholoogilist heaolu läbi loova eneseväljenduse, keskendudes vahetule kogemusele. Teadlikkus olevikuhetke kogemustest aitab võtta vastutust ning otsida enam sisemist kui välist toetust.

Lisaks gestaltteraapiale on Eestis esindatud ka kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, süsteemne pereteraapia, psühhodraama ja analüütilis-dünaamilised psühhoteraapiad. 
Et suuremad psühhoteraapia voolud on näiliselt üsna erinevad, võib tekkida küsimus, milline on see “õige” teraapia. Kogenud psühhoterapeutide arvates on psühhoteraapia õnnestumises siiski olulisemad mitte erinevatest suunitlustest tulenevad tehnikad, vaid inimesed, kes selles protsessis osalevad; ehk nagu ütleb üks määratlusi psühhoteraapia kohta: see on protsess kahe inimese vahel, kes võitlevad elus- olemisega selles maailmas praegusel hetkel. Mõlemad seisavad selle eluvõitlusega silmitsi, kuid neist ühe (kliendi) huvid ja vajadused on selles protsessis igas mõttes eelistatud. Psühhoteraapias püütakse kliendile näidata neid viise, kuidas ta väldib täisverelist elamist. Töötatakse selle nimel, et klient teeks valikuid, mis oleksid nii teadlikud kui ka võimalikud (J. F. T. Bugental).

Allikas: Põldsepp I (2004). Maamärk 1: Gestaltteraapia Eestis.

Probleem on lahendus.

Elu on müsteerium, mida elada, mitte probleem, mida lahendada. (Gabriel Marcel)

Mis on gestaltteraapia?

Sõna “gestalt” tähendab saksa keeles tervikkujundit. See mõiste on pärit klassikalisest tajupsühholoogiast. Gestaltteraapia looja, juudi päritolu saksa psühhiaater Fritz Perls ühendas tajupsühholoogia eksistentsiaalse filosoofia ja psühhoteraapiaga. Eestisse jõudis gestaltteraapia 1990. aastal.

Gestaltteraapia tegeleb inimese kui tervikuga, tema vaimu, keha ja tunnete ühtsusega. Täiskasvanud psüühiliselt tervet inimest peetakse vastutavaks oma käitumise ja kogemuste eest. Teraapia käigus õpib inimene elama olevikus ja seeläbi paremini mõistma, mida ja kuidas ta teeb. Eesmärgiks on aidata kaasa iseseisva, tulemuslikult tegutseva, vastutustundliku ja ennast tundva isiksuse arenemisele. Igal inimesel on võimalus leida enesest uusi tahke, millest ta seni teadlik pole olnud ja oma võimeid tõhusamalt rakendada. 

Kuidas see toimub?

Igaüks meist püüab hoiduda valusatest kogemustest ja ebameeldivatest tunnetest. Teadvustamise ja väljaelamise asemel me surume need alla. Alla surutud tunne ei muutu olematuks, ta ankurdatakse lihaspingena meie kehasse ning selle tundega seotud suhe teise inimesega jääb lõpetamata. Teraapia käigus saab klient terapeudi abiga oma lõpetamata asjad ära lõpetada ja vabaneb raskest allasurutud tundest. Sealjuures kasutatakse vestlust, mängu, liikumist, häält, joonistamist jne. 

Missugused on ohud?

Gestaltteraapia pole võlukepike, mis kõik hädad kaotab, küll aga on see üks võimalus muutuvates oludes sisemine tasakaal säilitada ning oma elu juhtida.

Oma negatiivse poolega kohtumine või oma vanade allasurutud valude ja vihaga tegelemine ei ole alati kerge. Kahju on, kui inimene esimeste raskustega kohtudes alla annab, grupist lahkub ja jätab end ilma teiste grupiliikmete ja liidrite toetusest.

Mis see annab?

Gestaltteraapia ei taha kedagi muuta. Igaüks elab, nagu tahab. Gestaltteraapia aitab inimesel pöörata tähelepanu teatud asjaoludele tema elus ja nii näeb inimene erinevaid valikuvõimalusi. GT õpetab aru saama, mis on juhtunud, mis minuga toimub.

Gestaltteraapia grupis saab õppida:

  • vastutust võtma ja jagama;

  • enesest aru saama (kes ma olen, mida ma teen ja kuidas ma teen);

  • kasutama loovust ja aktiivsust;

  • olema tolerantne, paindlik  ja iseseisev;

  • toime tulema agressiivsusega - agressiivsuse allasurumine tähendab ka oma energia allasurumist, selle tagajärjeks võivad olla psühhosomaatilised haigused ja toksilised suhted lähedastega;

  • abi andma, õpitud abitusest üle saama;

  • nägema, kuidas me enese ja teistega manipuleerime.

Õppides aktsepteerima oma neid külgi, mida on raske omaks võtta, muutub inimene tolerantsemaks ka teiste suhtes. 

Allikas: Vaher A (2004). Maamärk 1: Gestaltteraapia Eestis.

Mida gestaltteraapias õpitakse?

Elusolemist ja järjest elusam olemist. Sedasama on öelnud ka Uku Masing (1909 – 1985): elamise ja hariduse sügavam mõte on – elusamus. Kuidas saada ausamaks, spontaansemaks, loomingulisemaks. Õpitakse olema paremini enesega kontaktis ja kaaslastega kontaktis. Siin ja praegu. Ainult siin ja praegu saame midagi muuta. Mis on olnud, see on olnud. Mis tuleb, on alles ees.
Õpitakse uuel katsel inimlikkust – iseenda ja teiste sügavamat mõistmist. Vastutusevõtmist ja liidrirolli võtmist. Ma võin olla segaduses, aga ma ei lähe sellepärast lukku ega mossita üksinda kusagil nurgas, vaid ütlen, kuidas minuga on. Ütlen otse, mitte ümbernurga manipuleerides ega märtrit mängides. Julgen välja näidata, et olen vihane, mitte ei varja seda ja ega naerata vabandavalt, kui olen vihane või kurb.
On suur asi saada teada, kuidas minuga on: mõned asjad on võib-olla päris hästi ja mõned asjad on viltu. Nad võivad viltu olla juba varasest lapsepõlvest saati, kui olin näiteks üleliia kuulekas või salgasin end maha, et aga vanemate tähelepanu ja armastust võita. Või janunesin koolis tunnustuse järele ja paindusin kõikepidi ja sõin kõik sisse, et aga priimus olla.
Ajapikku saadakse teadlikuks sellestki, et jõge ei saa tagant lükata. Seespoolsest turgatusest on palju enam kasu kui välisest nõuandest. Õpitakse saama teadlikuks sellestki, mis on minu tegutsemise varjatud motiivid: kas ma käin vaimsuse teed või olen edu peal väljas.
Sügav inimlik kontakt otsustab kõik. Ainult silma vaadates sünnivad suured asjad. Ainult silma vaadates saadakse julgust selleks, et minna edasi ja koorida seda sibulat – omaenese surnud hingekihte.
Allikas: Ehin L, Kõiv P (2002). Mida kujutab endast gestaltteraapia?. Sirp 22:3, lk 14 – 15.

 

Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing on  Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige. (EPTA) on asutatud 18. detsembril 2010. a. psühhoterapeute ühendavate organisatsioonide poolt. EPTA tegutseb ühiskondlikes huvides, aitab kaasa psühhoteraapia kättesaadavusele, arengule ja kvaliteedi tagamisele, et ennetada vaimse tervise häireid, tõsta heaolu ja elukvaliteeti.

EPTA on Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni (EAP) poolt tunnustatud kui Eestis toimiv psühhoteraapia valdkonna katuseorganisatsioon (National Awarding Organization – NAO). EPTA staatus annab võimaluse kõikidel organisatsiooni üksikliikmetel taodelda soovi korral rahvusvahelist psühhoterapeudi sertifikaati (European Certificate for Psychotherapy – ECP). 

EPTA.png
 

Gestaltpsühhoterapeudi väljaõppeprogramm

Gestaltpsühhoterapeutide väljaõpe toimub koostöös rahvusvahelise koolitusfirmaga GIS-International, mis on akrediteeritud Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni ja Euroopa Gestaltteraapia Assotsiatsiooni poolt. Väljaõppe lõpetanud saavad tunnistuse, mille väljastamise tingimused vastavad Euroopa standarditele.

Gestaltpsühhoterapeudi väljaõppeprogrammis osalemise eelduseks on kõrgharidus, isiksuslik sobivus (intervjuu ja isiksusetest tagasisidega), vanus vähemalt 26 aastat, inglise keele oskus suhtlustasandil ja 60 tundi grupiteraapiat.

Koolitus vältab minimaalselt 4 aastat ning koosneb järgmistest töövormidest:

  • treeningseminarid (praktika ja teooria)

  • individuaalteraapia

  • õppegrupid

  • praktika teraapiagruppides

  • supervisioon

Treeningseminare juhivad gestaltpsühhoterapeudid Eestist, Taanist, Rootsist, Soomest ja Inglismaalt.

Täpsem info ja kontakt: Gestaltteraapia Arenduskeskus

 

Gestaltteraapia kursused

Leaf
 

Võta meiega ühendust!

+372 5051505